On kurb reaalsus, et igal aastal upub Eestis üle 60 inimese. Täiskasvanute uppumise põhjuseks on liigne alkoholi tarbimine, vähene ujumisoskus või terviserike. Veeõnnetuste ohvriteks on saanud ka järelevalveta jäetud lapsed. Inimesed upuvad sagedamini kohtades, mis ei ole ujumiseks sobivad ega turvalised ning nendesse paikadesse abi jõudmine võtab ka rohkem aega. Traagiliste tagajärgedega õnnetusi toovad kaasa ka paadisõidureeglite rikkumised. Kõige selle taga on inimeste teadmatus veega seotud ohtude suhtes.

Suvi on saabumas, ilmad lähevad järjest soojemaks ja ahvatlev on aega veeta jahutava veekogu ääres. Enne supluskoha valimist tuleks endale selgeks teha, mille poolest erineb järelevalveta looduslik veekogu avalikust rannast. Turvalisuse tagamiseks peab arvestama, et loodusliku veekogu nähtamatuteks ohtudeks on vee all lebavad esemed. Põhjast võib leida kände, kive või prügi, mille vastu põrgates võib ennast vigastada. Looduslike veekogude põhja reljeef ja pinnas on ebaühtlased ning ei ole just mõnus läbi muda ujuma koperdada. Samuti võib uppumisohtu sattuda veekogus, kus läheb väga järsult sügavaks.

Ohutuks ujumiseks ja mõnusaks aja veetmiseks on sobivam minna avalikku randa. Paljud omavalitsused hoolitsevad avalike ujumiskohtade eest, et tagada randades turvalisem olemine. Paljudes sellistes randades tegutseb rannavalve, kes märkab hätta sattunut kohe ja abi on käepärast.

Kenad veekoguäärsed paigad on eelistatud kohaks, kus puhata ja lõõgastuda ning sõpradega aega veeta. Kahjuks kuulub lõõgastumise juurde sageli ka alkoholi tarbimine. Ent napsitamine ja ujumine ei sobi kokku - seda näitab ka tõik, et paljude meesterahvaste uppumine on seotud vägijoogiga. Alkoholist „julgust saanud“ inimene hindab oma võimeid üle, riskib rohkem ning kipub kaaslaste ees ujumisoskusega hooplema. Ohtlik on ka nõrk joove või järelnähud, sest sellises olekus inimene väsib kiiresti. Kui lubate sõbral napsise peaga ujuma minna, võib see väga kurvalt lõppeda, sest purjuspäi ujumine on eluohtlik.

Lapsevanemad, teadke vee ääres alati, kus on teie laps ning ohutuse tagamiseks tasub ujuma minna üheskoos. Vähese ujumisoskuse kõrval suurendab vees hätta sattumise ohtu see, et lastele meeldib mängida uppunut, kaaslast vee alla suruda või võistelda vee all hinge kinni hoidmises. Ennekõike vastutavad täiskasvanud laste ohutuse eest ja nende kohus on selgitada turvalise suplemise reegleid. Kui juhtub õnnetus, võib olla juba hilja, sest abi kohale jõudmine võtab aega.

Juhtub ka õnnetusi, mis on seotud paatide või muu aluse vale kasutamise ja ohutusnõuete eiramisega. Õnnetused paadisõidul tekivad sageli oskamatusest või hooletusest. Enamasti põhjustab õnnetusi paatide ülekoormamine, sõiduks kõlbmatute paatide kasutamine, paadisõit alkoholijoobes või kogenematus paadi juhtimisel. Mõned nädalad tagasi, tulles väljakutselt inimohvriga lõppenud veeõnnetusele, sõitsime paadiga tagasi sildumiskoha suunas. Meile liikus vastu kolm-neli paati ja panin tähele, et ühelgi reisijal ei olnud päästevesti seljas. Tuleb meeles pidada, et päästevest on paadisõitja „turvavöö“ ja tagab õnnetusse sattudes ellujäämise.

Viimaks tahan öelda, et me ei ela selleks, et oma tegevuse või tegevusetusega põhjustaksime õnnetuse, mille tagajärjel keegi kaotab elu või tervise. Veekogu ääres arvestage ohtudega ja olge tähelepanelikud. Veeohutuse nõuandeid leiate ka kodulehelt www.veeohutus.ee

Mart Vare
Lõuna-Eesti Päästekeskus
Tõrvandi komando päästja-tuuker