PÕGUS PILGUHEIT RÕNGU KOOLI AJALUKKU

1660. a olid jesuiidid Rõngu mõisas õpetanud talulastele lugemist.
1686. a avas Ingat(s)i Jaak Rõngu kirikumõisas kooli, mille edaspidisest saatusest andmed puuduvad. Kirikulaegas koos dokumentidega hävis Põhjasõjas. Pärast Põhjasõda avati köstrimajas kool, kus Pedi Jaan õpetas 5 – 10 lapsele lugemist, katekismust ja kirikulaulu.
1760 – 1770 avati külakoolid Hellenurmes, Udernas, Lapetukmes, Raigastes, Astuveres ja Korustes, Kirepis.
1844. a hakkas köster-koolmeister Karl Rossmann (maetud Rõngu kalmistule) õpetama leerimajas kuuele lapsele lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja piiblilugu. See oli kihelkonnakool, milles õpetati tulevasi koolmeistreid.
Vahepeal kooli ei olnud, takistas leeritöö. 1846 – 1851 töötas kool Kirepis. 1875. a ehitati leeritoa kõrvale koolimaja kaheaastase kooli jaoks. Alates 1879. aastast oli kool neljaklassiline. Karl Rossmanni ja ta järglase Karl Lampsoni ajal loodi Rõngu Mängu- ja Lauluselts, meeskoor ja mitmed instrumentaalansamblid.
1908. a valmis koolile juurdeehitus.
1927. a muudeti kool 6-klassiliseks algkooliks. Rõngus töötas IV, V, VI klass, esimesed klassid asusid Tilgas, kus õpiti ühe õpetaja juhendamisel.
1940. a muudeti kool 7-klassiliseks Rõngu Mittetäielikuks Keskkooliks.
1941 – 1944 tegutses kool jällegi 6-klassilisena.
1944 – 1959 oli kool 7-klassiline ja alates 1960. a 8-klassiline.
1969. a valmis uus koolihoone Hiugemäe veerel.
1980-1981.a oli Rõngu 9-klassiline kool Tartu rajooni suurim, kus õppis 304 õpilast.
1990. a 1. septembil avati keskkoolis 10. klass, kus õppis 20 õpilast.
1991. a tehti juurdeehitus (6 klassiruumi, köök, söögisaal, kabinetid).
Rõngus on aastakümneid tegeldud puuviljaaiandusega ja seetõttu võtsime keskkooli õppekavva aianduse ja autoõpetuse.
1994. a saime tegevuslitsentsi autojuhtide väljaõppeks. Autoõpetus on populaarne ka praegu, selle on vaba-ainena valinud kõik keskkooliõpilased.
1997. a lülitus meie kool ülemaailmsesse õpilaste keskkonnakaitsealasesse programmi Globe. Maateaduse õpetaja Mare Tina juhendamisel teevad õpilased ilmavaatlusi, määravad veekogude happelisust jne. Vaatluste ja mõõtmiste tulemused edastatakse interneti kaudu Globe`i keskusesse USA-s. Ajalooõpetaja Anne Lepiku juhendamisel tegelevad ajaloohuvilised õpilased Rõngu ajaloo uurimisega ning hoiavad korras kodukohaga seotud ajalooliste isikute kalmud.
1998. a märtsis avati arvutiklass, kus praeguseks on 11 Pentium-protsessoriga arvutit. Süstemaatilised kursused toimuvad oma kool õpetajatele ja soovijatele väljastpoolt kooli.
2006. aasta 2. märtsil avati renoveeritud spordikompleks. Saime avarad võimalused sporditegevuseks jõu -, aeroobika – ja spordisaalis. Spordikompleksi juurde kuuluvad kaasaegsed riietumis – ja pesemisruumid ning saunad. Koolis on jätkuvalt oodata uuendusi ja juubeliaasta tähiselt liigub meie hariduselu julge vaatega tulevikku.
Koolil on sõprussidemeid Norra Hoboli kooliga ja seda aastast 1994. Norralased külastavad pidevalt meid ja meie õpilased käivad Norras.
1987. a toimus kooli juubeliüritus, mis oli pühendatud hariduselu 300. aastapäevale. Kooli juurde paigutati mälestuskivi ning võeti kasutusele sinivalge koolilipp. Rõngu Keskkool on Bengt Gottfried Forseliuse Seltsi liige. Rõngu hariduselu 310. aastapäeva juubeliürituseks lavastati kooli ajalugu käsitlev humoorikas näidend. Koolis töötab õpetaja Lehte Puuderselli juhendamisel näitering, mis on õpilaste hulgas populaarne. Õpetajad ja õpilased võtavad aktiivselt osa kohalikust kultuurielust. 21. mail toimub traditsiooniline kodukandipäev, mis on pühendatud kas laulule, kujutavale kunstile, kirikule või haridusele ja selle raames toimuvad loengud, näitused, ekskursioonid.
Kooli kõrvale metsaparki rajasid õpilased koos kehalise kasvatuse õpetajatega nõuetekohase terviseraja, mida kasutab ka kohalik elanikkond. Õpilasomavalitsuse algatusel on saanud traditsiooniks Aasta Õpetaja valimine. Kolm aastat on selle tiitli pälvinud matemaatikaõpetaja Arvet Silk.
Käesoleva sajandi tuntumad vilistlased on: Elmar Kits (maalikunstnik), Hannes Bleive (helilooja), Olaf Roots (dirigent), Eduard Visnapuu (muusikapedagoog), Kristjan Teder (lillemaalija), Juhan Paberit (skulptor), August Tomingas ehk Kusta Toom (kirjanik, ajakirjanik), Kristjan Jaama (lambatõugude aretaja), Artur Jaama (ploomiaretaja), Eduard Türk (näitleja), Endel Ruubel (jalgrattasportlane), Paul Ruubel (näitleja), Ago Sisask (idamaa keelte filoloog), Toomas Tenno (Tartu Ülikooli keemiaprofessor), Ahti Puudersell (näitleja), Andero Ermel (näitleja).
Looduskauni Hiugemäe servas asuv kool koos imekaunite muruväljakute ja korras hoitud staadioniga rõõmustab nii kooliperet kui külalisi.

Ajalooõpetaja Anne Leppik